Teesid
Kodu, Espoo ja rahvusvahelisus
1
Tõmbefaktoriga rahvusvaheline metropol on Soome edu eeldus
Teeme Otaniemist Põhjamaade Silicon Valley.
Aalto Ülikooli ja Keilaniemi ärikeskuse ümber tuleb arendada üks terviklik ja meeldiv ülikoolilinnak, millest saab rahvusvahelise tipptasemel teaduse ja tehisintellekti ajastu kasvuettevõtete tugipunkt.
Rahvusvaheliste spetsialistide jaoks on vaja kvaliteetseid ingliskeelseid teenuseid. Keeltekümblus lasteaias ja koolides on kasulik ka kohalikele lastele.
Espoo maksumäära ei ole võimalik tõsta – kasvav linn ei tohi sattuda maksutõusude ja võlgade kuhjumise nõiaringi. Laenu tuleb võtta ainult kasvu toetavateks investeeringuteks.
Kogu Soome majanduslik elujõulisus sõltub konkurentsivõimelisest pealinna regioonist. Tuleviku jaoks vajame tugevat metropolipoliitikat ja võimalusel ka metropolivolikogu.
2
Suurte ostukeskuste asemel toetame tänavapoodi ja kohalikku ettevõtlust
Suurkaubanduskeskused lämmatavad oma ümbrust ja pärsivad kogu pealinna piirkonna linnakeskkonda. Toome pigem väikekauplused, restoranid ja muud teenused espoolastele lähemale.
Liiklusviise ei tohiks käsitleda nullsummamänguna. Espoos peab olema sujuv liikuvus nii auto, ühistranspordi, jalgratta kui ka jalgsi. Olen allkirjastanud Pyöräliitto ja Helsingi jalgratturite omavalitsusprogrammi Espoo 2025 valimisteks.
Kiiresti kasvava elanikkonnaga linnas on raudteetransport mõistlik lahendus – trammiliinide, metroo ja linnalähirongiliikluse laiendamist tuleb kaaluda avatud meelega.
Kaitseme oma rahvusvahelise tähtsusega loodusvarasid: rannapromenaadi, saarestikku, ajaloolisi rahvusmaastikke ning Nuuksio rahvusparki ja suurt kesklinna parki.
Elav linnakeskkond – ei rohkematele hiiglaslikele kaubanduskeskustele
3
Eesmärgiks omanäolisus, loodus ja liikumine
Loodus ja liikumisvõimalused on meie tugevused.
Seame eesmärgiks tuua lapsed ja noored spordiväljakutele ja huvitegevusse, eemal kaubanduskeskuste koridoridest ja sotsiaalmeedia moonutatud virtuaalmaailmast.
Ei täida Espoot hoonestusega üle – uusarendustes tuleb järgida linnaosade iseloomulikku ilmet ning jätta ruumi ka kohalikele rohealadele.
Arendame igapäevaseid spordivõimalusi – trepistikumäed, välijõusaalid ja ujulad on kasulikud investeeringud rahvatervisesse.
Väljakutsed on globaalsed, kuid lahendused on kohalikud: jah Espoo süsinikuneutraalsusele aastaks 2030! See on ka investeering meie kodulinna mainele teerajajana.
4
Peatame kahjuliku segregatsiooni
Teeme Espoost Soome turvaliseima suure linna.
Espoo on üks Soome rahvusvahelisemaid linnu. See peab olema ka üks turvalisemaid. Selleks tuleb teadlikult ennetada getostumist, rahutuid äärelinnu ja tänavagängide teket.
Üks linnaplaneerimise prioriteete peab olema sotsiaalse ja etnilise segregatsiooni vältimine. Probleemide ennetamine on odavam kui nende hilisem lahendamine.
Õpime teistelt võrdluslinnadelt maailmas ja loome mudeli, mis aitab ära hoida linnasisese kihistumise eri ilminguid. Kogu pealinna piirkond on selles küsimuses samas paadis.
Sisserändajate lõimumine algab juba lasteaiast. Eriti oluline on S2-õpetuse (soome keel teise keelena) edukus koolides, sest see avab palju uksi sõltumata vanusest või soost.